Vigala jõel, 12-13. aprill 2024

Selleks nädalavahetuseks pidid Nõuni mehed külla tulema. Vimba püüdma. Algse plaani järgi lubati saabuda lausa viiekesi, hiljem selgus et "loomulik kadu" nii pika tee peale oli kolm inimest :-) Kohale jõudsid vaid Pusa ja Saba.

Kuna minu kohustuseks oli vimmasaak garanteerida, siis tegin endale eeltöö tarbeks reedese päeva vabaks ja nii olingi jõgede ristis hommikul kella poole üheksa paiku platsis. Seltsiks Randar, kes varem saabununa ka esimesest vimmast juba raporteeris.

Paar päeva suurt sooja oli vaikselt tagasi tõmbunud, loode tuul pisut jahedamat õhku kohale tassinud. Sellegipoolest saime kergelt päikeselist ja mõnusat püügiilma. Tuul jäi ka kenasti metsanurga taha kinni ning ei seganud pika kaikaga manööverdamist. Päike tõi ka roomajad välja - ühel hetkel ujus mu ridva alt tigeda näoga nastik läbi, et hiljem minust viie meetri kaugusel end sooja kätte mõnulema sättida.

Püüdsin päeva jooksul nii hõbedase kui kuldse discopalliga. See teine variant toimis paremini. Päev möödus rämedate särjeparvede tähe all. No neid tuli ikka vahetpidamata, see muutus ikka täiesti tüütuks... Oleks siis suurus normaalne olnudki, aga ei, sellised saja-kahesaja grammi vahele kalad. Nendest ei olnud pääsu ka kiiremas vees, justkui terve püügiala oli neid kuhjaga täis.

Vimb ise tundus suuresti Velisesse minevat, sest terve päeva vahtisime üle jõe toimuvat andmist ja alles õhtul kella viie paiku anti ka meile kamaluga neid kalu. Kui sinnamaani olid sellised üksikud tilkumised ilma ühegi korralikuma laineta, siis tund aega tuli peaaegu et ketti. Kala ise oli üsna suure voolu servas ja vaiksemasse vette väga ära ei eksinud.

Päev sai kell pool seitse lõpetatud tulemusega: 15 vimba, 217 särge. Paar viidikat ka veel sekka.

Vesi Vigalas 91 cm, temperatuur 10 kraadi ringis. Velisel oli temperatuur kopika võrra soojem ja vimb ilmselt seetõttu ka sinna rohkem trügis.

...

Laupäev olime siis juba kella viiest üleval ja veerand seitse ka peale matkamist jõe ääres. Kolmekesi saime oma platsi terve päeva nautida.

Ilm oli hoopis teine, mis päev varem. Sompus ja tuulevaikne, päikest näidati vaid hetkeks ja sedagi kergelt kumades läbi pilve. Sooja oli päeva tipphetkel vaid 9 kraadi. Rahvast oli nädalavahetusele kohaselt massiliselt. Enamasti teises kaldas, aga paar tragimat jalutajat olid ka meie kalda üles otsinud ja kulgesid allavoolu oleva augu peale.

Sel ajal kui teised alles rakendusi sidusid, tegin ma shokolaadimaitselise peibutussööda valmis ja alustasin. Sisuliselt kohe läks ka võtuks. Esimesel tiirul veel tühihaakimine, teisel triivil aga esimene vimb juba kaldal.

Hommikune võtulaine kestis tund aega, et poole kaheksa paiku lõppeda. Sain selle tunniga 12 vimba! Arvestades et mul pika latiga kulub väsitamiseks paar minutit aega, siis sisuliselt tuli pea iga triiviga vimb. Särg kes päev varem mässas mis hirmus, oli täna vaoshoitum. Õnneks.

Peale seda tekkis vaikelu mis kestis kella poole kaheteistkümneni, et päädida järgmise lainega, millel pikkust juba pea kaks tunnikest. Intensiivsus oli lõunase võtu ajal küll pisut väiksem, aga üle kümne minutilisi vaikusehetki sisuliselt ei pakutud. Kuna samal ajal hakkas elu pihta ka teisel kaldal (hommik oli seal väga vaikne), siis tundus et sel hetkel ronis vimb juba mõlemasse harusse sisse.

Poole kahe paiku sai aga meil pidu läbi. Teises kaldas kestis see vahelduva eduga edasi. Vahel meil tiksus mõni üksik vimb juurde, aga enamasti pakkus meile tegevusrõõmu pigem särg.

Kell pool viis panime asjad kokku, meile aitas. Päeva jooksul käis 37 vimba ja 70 särge käest läbi. Pusal kaks vimba. Saba maadles rohkem peakohal olevate puudega ja kui vahel ka korgi vette sai, siis tegeles pigem särgede ja viidikatega. Kuigi "põhjalätlased" lääneoludega väga ei kohanenud, siis nende entusiasmi see väga ei kõigutanud ja järgmiseks aastaks lubati ennast juba korralikumalt vormi ajada :-)

Veetemperatuur kukkus 24 tunniga ca 1 kraadi, olles õhtuks natukene üle 9 kraadi.

Nädalavahetus, 06-07. aprill 2024

Nädala sees tegi korralikult külma, talv tuli tagasi. Veetemperatuur langes kolmest kraadist madalamale ja kuna lörtsi pakuti ka veel lisaks siis veetasemed püsisid Vigala harul stabiilselt üle 100 cm taseme. Aeg on näidanud, et sellised külmetamised nii varases faasis panevad kalade liikumisele põntsu. Tonkatamine sügava peal veel miskit pakuks, aga õngitsemine madalas on üldjuhul sellise ilmaga ebaõnnestumisele määratud.

Ülesvoolu liikuvate parvede paigale seisma jäämist iseloomustasid selgelt ka krundil sees olnud tonkad. Minu lõigul pole sügavaid auke ja sealt liigub kala üldjuhul lihtsalt mööda. Kui eelmine nädalavahetus särg liikus ülesvoolu ja rüüstas pidevalt ussid ära, siis see kord olid mõlemal päeval ussid täiesti puutumata. Vaid öösel üksik luts ära eksis.

Teadmiste kontrolliks tegin mõlemal päeval enne keskpäeva pooleteise tunnise treti jõgede risti. Kui laupäeval oli külm (vaid 5 kraadi sooja) ja tuuletu, siis pühapäeval oli paar kraadi soojem, kuid vastikult tugeva lõuna tuulega ilm. Laupäeval sain leotamise tulemusena kaks võttu. Üks oli ära eksinud särg, teine võtt oli kahtlaselt vimma võtu moodi, aga otsa ei jäänud. Pühapäeval trotsisin seda näkku puhuvat lõunatuult ja tasuks vaid üks võtukatse ning null kala...

Pühapäeval kolis sulanud lumi ka veel jõkke, tõstes veetaset mõned sentimeetrid ja jõkke tekkis sodi. Teisel kaldal paar meest käisid uudistamas, kuid loobusid peagi. Nii ka mina.

Loodusmärkidest. Jäälind on elus, tiirutas üsna usinalt. Mingi saarmas on püügitsooni tekkinud, tuli üle jõe ujudes minu suunas ja viie meetri kaugusel mind silmas.... Lauda kanti on pistrik pesa teinud - lendas üle jõe edasi ja tagasi ning tassis oksi pessa. Huvitav kas lähemalt kui tee äärest polnud neid võtta... Ja hea meel on tõdeda, et üle mitme aasta on krundi peale pesa teinud proua "huu". Kõrvukräts passib kuusikus.

Nüüd läheb soojemaks ära ja küll siis hakkab ka vee all elu liikuma.